Iseseisev Elu Elva linnas

Tagasihoidlik ülevaade kevadest sügisesse 2019

Varakevadel alustasime klientidega tegevust aias. Plaan oli kasvatada toidugrupi tarbeks maitsetaimed, kurki, tomatit, suvikõrvitsat, õlikõrvitsat, spinatit, sibulat ja murulauku. Peenramaa leidmine oli keeruline, sest sobilikku maad polnud. Oli võimalus harida üles vana vundamendi sisene maaala. Seal kasvasid mitmesugused umbrohud. Kahenädalase kaevamise – rohimise tulemusena valmisid neli peenart, kuhu külvasime seemned ja istutasime sibulad, murulaugu, kolm rabarberit. Lisaks ühe mustasõstrapõõsa, ühe tikri ja kaks ebaküdoonia põõsast. Ilmad soosisid kevadtöid.

Kastmiseks võtsime vee kaevust ja hiljem vihmavee rennide alt. Suvi nõudis pidevat hoolt, rohimist, kastmist ja lootust, et seemnetest elujõulised taimed kasvaksid. Suve teisel poolel nägime esimesi tulemusi, tärkasid kurgid, suvikõrvitsad, till, petersell, saialill, spinat, sibulad andsid toredaid rohelisi pealseid. Kuna tomat ei tulnud üles, siis istutasime suuremad taimed. Klientide hool ja tähelepanelik suhtumine  aitasid kaasa korraliku saagi saamisele. Saime kogu suve tarvitada meie kasvatatud kurke, maitsetaimi, sügiseks valmisid juba tomatid. Kiselli saime teha oma rabarberitest. Kogu sügavkülmakapp on täidetud maitsetaimede ja rabarberiga. Nii, et  võime talvele vastu minna oma vitamiinidega varustatult.

Suve keskel, kui Elvas korraldati suvekohvikuid, otsustasime, et teema samuti MEIE KOHVIKU. Mõeldud- tehtud. Valmistasime koos klientidega 10 erinevat rooga, mille menüü lisame siia. Kohvikupäev meeldis meie klientidele, nad jäid väga rahule ettevalmistamise jahilisema toidu maitsmisega.     

Meie Kohviku menüü

Juulis käisime kalarestoran Vapramäe Forellis lõunastamas 16 kliendiga ja augustis sõits ekskursioonile Võrumaale 15 klienti. Mõlematest üritustest osavõtjaid jäid väga rahule.

Sügis tõi kaasa ilmade jahenemise ja meile saagi koristamise. Kogusime 10 suvikõrvitsat 18 õlikõrvitsat ja 1 ilukõrvitsa.

Sügisel istutasime veel hekki meie territooriumi ja tee vahele. Loodame kevadel, et kõik taimed  kasvama lähevad, on ju nad südamega mulda pandud klientide poolt meie oma krundi piirilt.

 Sügise viimasel päeval käisime metsas ja panime üles seenenäituse. Pilt lisatud. Kliendid tutvusid söödavate ja mitetesöödavate seenetga ja lõpuks tegime söödavatest seentest seenepirukat.

Söödavad ja mittesöödavad seened

Rabamatk

4 oktoobril käisid Tartu päevakeskuse kliendid Selli-Sillaotsa matkarajal. Rabamatk õnnestus väga hästi. Ilm oli sügiseselt ilus, esimesed vihmapiisad hakkasid langema siis, kui tagasisõiduks bussi astusime.

Käisime kokku 8 km. Selli-Sillaotsa matkarajal 4,7 km, aga kuna selle kiiresti läbisime ja aega oli küllaga, otsustasime veel jalgsi Palupõhja kõndida ( 3,2 km). Palupõhja looduskooli juures tegime veel väikse viktoriini soo ja raba teemadel.

Mõnede jaoks oli laudteel kõndimine esmane kogemus, aga hakkama said. Oli tore matk, arvati, et järgmine sügis võiks jälle minna.

Seenematk

20. septembril toimus seenematk Taevaskoja metsadesse. Eelnevalt oli klientidega kokku lepitud, kes tulevad otse raudteejaama, kes päevakeskusest koos juhendajatega. Kõik kliendid olid õigeaegselt kohal ja ootasid seenematka väga.

Seenematkal osales 22 klienti, igaüks sai ämbrisse mõne seene, mõni isegi rohkem kui mõne.

Metsarada kulges mööda Taevaskoja matkarada. Sai palju treppidest üles-alla kõnnitud. Ilmaga vedas, päike paistis ja kõigil oli tuju hea. Pidasime looduskaunis kohas ka pikniku.

Rongile minnes olid kõik väsinud, aga üritusega rahul ja pidasid plaani juba uue aasta seenematkast.

Puuetega Inimeste Laulu-ja tantsupidu

Sel aastal toimus 17.augustil järjekordne Puuetega Inimeste Laulu-ja tantsupidu Viljandis. Meie oma lauluringi ja tantsuringiga oleme 3-ndat aastat osa võtmas. Vana tuttav koht, oli hea ja kindel tunne minna.  

Kuigi eelmise aasta pidu oli eriliselt tähtis ja pidulik-  ikkagi Eesti Vabariik 100 ja Presidentki kohal, ei jäänud ka selle aasta pidu väga alla. Igal juhul osavõturõõm oli sama suur. Kõik läks väga ladusalt, ilm oli super ilus, inimesed täpsed ja püüdlikud. Kohati tuttavaid inimesi ja saadi ka veidi ringi vaadata laadal.

Ühislaulmisest ja tantsimisest on ikka suur rõõm. Päris vägev, kui 1200 inimest korraga laulmas või tantsimas on. Minnes harjutati bussis laule, tagasi tulles läks naljaks ja naeruks ja muljetamiseks. Ühine otsus-järgmine aasta jälle. Pidu, mis võiks alatiseks traditsiooniks jääda.

Peo täielikku galeriid võid vaadata Õhtulehest: https://www.ohtuleht.ee/973948/galerii-viljandis-toimus-erivajadustega-inimeste-laulupiduhttps

Elamusekskursioon 28.06

Elamusekskursioon „Tartuga traati tõmbama“ 28. juuni 2019

Linna päev avas uksi, mis tavaliselt suletud! Käisime elamusekskursioonil!

Tutvusime Puiestee, Lubja ja Staadioni tänavate vahele jääva kvartaliga, kus ajalooliselt paiknes 1907. aastal asutatud Tartu telefonivabrik. Lisaks telefonidele toodeti vabrikus enne II maailmasõda ka raadioid ja muid seadmeid.

Linnamuuseumi töötaja rääkis linna päeva eel Tartu telefonivabriku kirjust ajaloost alates selle rajajast Paul Mullikast, kes pälvis Venemaa Keisririigis kurjategija tuntuse, kuid hiljem sai Saksamaal tuntud transpordiettevõtjaks, ning lõpetades Nõukogude ajaga, mil siin valmisid lennukite mustad kastid ning palju muud põnevat.

Ekskursiooni teises pooles külastasime peenmehhaanika ettevõtet AS HANZA Mechanics Tartu, mida võib mõista kui Tartu telefonivabriku mantlipärijat. Tutvusime moodsa mehhaanikaettevõtte telgitagustega ning saime koos giidiga ülevaate ettevõtte ja selle eelkäijate ajaloost läbi ettevõtte muuseumitoas leiduvate varade.

Kihnu reis 22-23.05

Varakult on rahvas  kogunenud Vanemuise alumisse parklasse bussi ootama. Buss ei lase ennast kaua oodata, kõik bussis, pinginaaber endale leitud, nimed kontrollitud ning reis võib alata Munalaiu sadama poole

Sadamasse jõudes on kõigi pilgud mere poole, kas Kihnu Virve juba seisab kail, aga ei, parvlaev Kihnu Virve paistab kaugel merel, liikudes aeglaselt sadama poole. Lõpuks jõuab laev sadamasse, ilm on ilus, kõik võtavad kohad laevatekil sisse, hõivatakse kohad laeva ninas, et oleks ikka kaugele ette näha, mis merel toimub, Lauluringis osalejad võtavad Kristeli algatusel laulu üles.

Kihnu sadamas ootab meid veoauto koos abivalmis autouhiga. Omamoodi elevust tekitab lahtises autokastis sõitmine, mandril niimoodi sõitmine pole lubatud. Algab sõit, meiega on ühinenud kohalik giid. Tuul sasib juukseid, sirelite lõhn hõljub õhus, läbi autosõidu mürina kostab kõrvu  giidi selge kõva hääl  jagades meile  teadmisi Kihnu elust olust, osutades paremale ja vasakule. Sõidame mööda uuest päästekomando majast, varsti pöörame pilgud vasakule, kus on Kihnu lennuväli, näeme ainult rohumaad, giidi jutust selgub, et lennuväljaks ongi kaks valgustamata murukattega lennurada, alates 2016. Aasta aprillist regulaarlende Kihnu enam ei toimu, ainult hädaabi helikopter maandub erandjuhul.

Giid osutab põllul töötavale  kihnu naisele, kellel kört seljas., selgub, et Kihnus kantakse rahvariideid igapäevaselt, ning põllutöid teevad ainult  naised, kui mees läheb põllule tööle, siis hakatakse teda kutsuma “adra kapteniks” Saarel kutsutakse inimesi talu ja eesnime järgi.

Edasi kulgeb sõit mööda käänulist külavaheteed saare lõunatipu poole, kus asub majakas, kohalikus keeles puak. Kiiremad ja julgemad lähevad majaka tippu, teevad mõned fotod ning kiiresti alla tagasi.

Edasi viib sõit legendaarse “metskapteni” Kihnu Jõnni kodukohta. Kihnu Jõnn oli tuntud laevakapten , kes juhtis maailmameredel suuri laevu ilma kompassi ja seksitandita ja sõitis enamasti laevadel millega teised kaptenid ei julgenud merele minna. Kuulus kapten hukkus tormisel sügispäeval 1913 aastal.

Kiiresti autokasti tagasi, teekond viib kirikusse, kus tuleb istuda vastavalt Kihnu tavadele, naised vasakule ning mehed paremale. Giid jutustab saare kirikupühadest ja tavadest. Saame teada, et Kihnus kestavad pulmad kolm päeva. Kirikust üle tee asub kultuurimaja, kus saab tutvuda kihnlaste igapäevaelu puudutavat: tööriistu, rõivaid, käsitööd, samuti kuulsate Kihnu meeste – kodu-uurija Theodor Saare, hõbedasepp Peeter Rooslaidi tegemisi tutvustava väljapanekuga. Pärast saavad huvilised punuda muuseumi juhendaja abiga endale käepaela. Osavamad saavad paela kiiresti valmis, kellel punumine ladusalt ei lähe, saavad pool paela selle ajaga valmis, mis punumiseks ettenähtud oli. Tähtis on osavõtt.

Pool päeva on linnulennult möödunud, lõunasöök ootab meid Tolli turismitalus. Ootamas on rammus kalasupp, kihnu leib, magustoiduks kihnu sai moosi ja piimaga.

Tagasisõidul on kõik reisisellid vaiksed, väsimus on reisiseltskonnas maad võtnud. Vaiksel sõidab buss Tartu poole.

Spordipäev Elvas 13.06

13.06.2019 toimus Tartumaa Tervisespordikeskuses MTÜ Iseseisev Elu klientide Suvepidu.

Lustima oli kokku kutsutud Tartu, Elva, Rõngu, Uula ja Kaarepere kliendid,osa võttis 69 klienti ja 17 juhendajat.

Suvepidu algas MTÜ juhataja Maire Koppeli avakõnega ning seejärel siirduti kuulama juttu erinevatest laskespordi aladest ja oma kätt proovima. Kliendid said kätt proovida minigolfis, discgolfis, laserlaskmises, noolemängus, saapa viskes. Päeva lõpetas grillimine ja tants.

Sünnipäevade tähistamine juunis

Juuni sünnipäevade tähistamine Vapramäe forellis läks suurepäraselt.

Sõime suured kõhutäied suppi, no püüdsime püüda forelli, aga kala ei tahtnud näkata. Aga sellest pead norgu lasknud, kolm suurt kala sai ikka lauale ja kõhud täis.

Peale seda õnnitlesime meie 4 sünnipäevalast: Raikot, Merikest, Marikat ja Tiinat. Pärast sai tehtud juhendaja Merikese läbiviimisel väike viktoriin ja peale seda kringel ja kohv.

Kahjuks oli tegevusi nii palju forellis, et matkarajale seekord ei jõudnudki, aga küll teinekord jõuab sinnagi. Bussi peale mahtusime ilusti ja ilmaga vedas, seltskond oli super.

Järgmine kord ehk jõuame vesirattaga sõitmagi.  

X erivajadusega inimeste laulu- ja tansupidu

JUUBELIAASTAL VILJANDI LAULU-JA TANTSUPEOL

 

25.augustil toimus Viljandis 10-nes Erivajadustega inimeste laulu-ja tantsupidu. Laulupeo traditsioon sai alguse 10 aastat tagasi ühe Kernu hooldekodu lauluhuvilise tegevusjuhendaja algatusel. Viimased 2 aastat on lauljatega ühinenud ka tantsijad. Aastatega on osavõtjate arv järjest kasvanud. Sellel aastal osales juba 1100 erivajadusega inimest.

Meie võtsime  oma tantsurühmaga „Tantsuvelled” peost osa teist aastat. Sel aastal valmistus ka laulurühm ühislaulmiseks Viljandi laulukaare all.

Tartust sõitsime välja 19-kohalise bussiga, mida juhtis juba eelmisest aastast tuttav  bussijuht Galina. Sõitis 15 osalejat+ juhendaja Merike ja laadal käsitööd pakkuv juhendaja Katrin.

Ilm oli küll pilves, aga soe ja tuju oli hea. Kõige huvitavam oli see, et kui Tarus ja Võrtsjärve ääres sadas vihma nagu oavarrest, siis meie jäime täiesti kuivaks nii hommikustes proovides kui ka rongkäigu ja peo ajal, mis algas kell 14 . Alles peo lõppedes paar tundi hiljem hakkasid esimesed vihmapiisad tulema. Peo tegi eriliselt pidulikuks, et kohal oli president Kersti Kaljulaid, kes pidas ka väikese kõne. Oli väga kena, et presidendil oli seljas ilus kollane kleit, sama kollane kui piduliste kaelas olevad rätikud. Ja muidugi kutsus kõigis tohutu vaimustuse esile vanameister Ivo Linna, kes meiega mitmed laulud kaasa laulis ja pärast koos Anti Kammiste orkestriga tantsuks mängis.

Oli ikka võimas tunne laulukaare all ühiselt õpituid laule laulda ja tantsudes ühiselt kujundeid sättida, mida juhatas Viljandi Kultuuriakadeemia tantsuõpetaja Paul Bobkov. Oli päris keeruline, kuid kliendid said väga hästi hakkama. Pean ainult oma tantsijaid ja lauljaid kiitma. Nad olid tähelepanelikud ja distsiplineeritud, kõik olid kokkulepitud ajal kokkulepitud kohas. Ka tants ja laul läks hoogsalt ja lustiga. Meie ühesugused rohelised särgid paistsid kaugele ja hea oli üksteist rahvasunnas märgata. Koju sõites oli kõigi ühine otsus- järgmisel aastal osalema ka kindlasti. Nii laulu, kui tantsuga.

Peo muljed pani kirja tantsu-ja lauluringi juhendaja Merike

 

Laada-alal müüs oma käsitööd ja küpsetisi 22 erinevat puudega inimeste organisatsiooni. Meie uhke ja värvikirev müügilett koosnes kunsti- ja õmblustöötoa ning Kaarepere pansionaadi käsitöötoodangust. Meie käsitöö vastu tunti suurt huvi ja öeldi palju kiidusõnu.

 

Laada muljed pani kirja kustitöötoa juhendaja Katrin

 

Peo ja laada piltide galerii leiad aadressilt: http://www.vaimupuu.ee/_FOTOD_X_Erivajadusega_inimeste_laulu-_ja_tantsupidu_1150