MTÜ ISESEISEV ELU

Skisofreenia

Skisofreeniat põeb 0,8-1% elanikkonnast ning tema esinemissagedus on ühesugune kogu maailmas, haigust esineb võrdselt nii meestel kui naistel. Haigestutakse tavaliselt noores eas (keskmiselt 24 aasta vanuselt). Haiguse täpne tekkemehhanism on praeguseni teadmata. Skisofreeniasse haigestumise põhjused arvatakse olevat järgmised:

- pärilikkus;
- varajasel arenguperioodil saadud ajukahjustus
- kesknärvisüsteemi mediaatorsüsteemide funktsioonihäire.

Skisofreensetele häiretele on iseloomulikud:

- muutused mõtlemises, käitumises ja tajumises.

Haigus ei tekita teadvuse häireid ja intellekti alanemist. Sümptome jagatakse positiivseteks ja negatiivseteks sümptomiteks. Positiivsed sümptomid sisaldavad erinevaid tajumishäireid, mis skisofreenia puhul enamasti esinevad:

- kuulmismeelepetetena,
- luulumõtetena (ekslikud veendumuslikud otsused),
- veiderdavat käitumist
- rahutusseisundeid.

Negatiivseteks sümptomiteks loetakse:

- sotsiaalse aktiivsuse alanemist,
- emotsioonide vähenemist,
- initsiatiivi puudumist,
- kõne sisu ja sõnavara vaesumist.

Haigus võib alata hiilivalt või järsku:

- Umbes 25% haigetest paranevad pärast esimest haigushoogu ilma mingite jääknähtudeta;
- 25% saavad sotsiaalse funktsioonivõime tagasi kuigi sümptomid pole täielikult kadunud;
- 25%-il on jääksümptomid ning nende sotsiaalne tervenemine on puudulik;
- 25%-il kujuneb välja märgatav defekt raske psühhosotsiaalse puudega.

Skisofreeniahaiged vajavad pikaajalist ravi. Nende ravikompleksi kuuluvad:

- ravimid,
- psühhoteraapia ja sotsiaalsete vilumuste treeningud.

MTÜ Iseseisev Elu andis välja voldiku vaimuhaiguse ja vaimupuude erinevustest, nendega seonduvatest müütidest ja tegelikkusest. Voldiku väljaandmist rahast Hasartmängumaksu Nõukogu. Paberkandjal voldikuid saab MTÜ Iseseisev Elu kontorist ja päevakeskustest. Elektrooniliselt on voldik kättesaadav siit: esileht, sisu. (elektrooniline voldik on .pfd formaadis).