KUNA ARSTID ON PRAEGU MEIE AJA KANGELASED, SIIS VÄIKE MÄLUMÄNG TUNTUD ARSTIDEST.

1. Milline kirjanik, näidendite „ Kajakas” ja „ Kirsiaed” autor, oli ametilt arst?

2. Milline spordiarst oli pikalt Riigikogu esimees ja kandideeris ka presidendiks?

3. Milline tartlane oli üks esimesi arste, kes kasutas narkoosiks eetrit ja võttis kasutusele kipsmähise?

4. Millise Nobeli rahupreemialaureaadi filosoofia on koondunud teosesse „Aukartus elu ees”

KA EMAD ON PRAEGU MEIE AJA KANGELASED. TEAN EMASID, KES JUHENDAVAD KODUS OMA 4 LAST ÕPPIMISES, LISAKS TEEVAD KA OMA PALGATÖÖD ARVUTI KAUDU, SELLEST VÄIKE MÄLUMÄNG EMADEST.

1. Kes on luuletuse „ Ema süda” autor?

2. Milline katoliku nunn, kelle nimi oli hoopis Agnes, on pälvinud ka Nobeli rahupreemia?

3. Millise Eesti kunstniku tuntumate tööde seas on „ Truu valvuri” kõrval ka „ Ema portree”?

4. Millise Saksa kirjaniku loomingusse kuulub näidend „ Ema Courage ja tema lapsed”

5. Millises Võrumaa alevikus avati 2010 aastal Eesti ema monument?

VASTUSED PALUN SAATA KUNI 20-NDA APRILLINI MAILILE

merike.vingel@iseseisev-elu.ee

Kodulehel annan teada tulemused ja kõigile õigesti vastanutele väike ergutusauhind kui kohtume.

Kui eriolukord kestab, siis järgmine koroonaaja viktoriin tuleb 21. aprillil.

JÄLGIGE KODULEHTE!

Selleks, et saaksid kodus võimelda, vaata videosid aadressilt:
https://drive.google.com/drive/folders/1TfKeJ8KDI2blWNPrIPEVRFMfiEoIZccF?usp=sharing

Kui tahad teha aeglast trenni, ava:

1.)    LIHTNE BALLETIHARJUTUS 1

2.)    LIHTNE BALLETIHARJUTUS 2

Kui tahad õppida FORMIDABLE-tantsu, ava:

1.)    VÕIMLEMINE

2.)    Harjutame FORMIDABLE 1

3.)    Harjutame FORMIDABLE 2

4.)    FORMIDABLE tants VARIANT 1

Kui tahad tantsu edasi õppida, ava:

5.)    FORMIDABLE õpime juurde

6.)    FORMIDABLE uus refrään / FORMIDABLE uus refrään TOOLIGA

7.)    FORMIDABLE tants VARIANT 2“

Töövõime hindamise taotlemisel on nõue käia vähemalt kuue kuu jooksul enne taotluse esitamist arsti juures. Eriolukorra tõttu vastuvõttudele ei pääse ja terviseandmeid uuendada ei saa. Paljud vähenenud töövõimega inimesed kuuluvad ka riskigruppi, sest nende immuunsus on nõrgem ja seetõttu on parem, kui nad mõjuva põhjuseta tervishoiuasutusi ei külasta.

Osalise või puuduva töövõime kestust ning töövõimetoetuse maksmist pikendatakse kuue kuu võrra inimestel, kelle töövõime hindamise otsus lõpeb ajavahemikul 12. märts kuni 31. august 2020. See annab inimestele piisava aja arsti vastuvõtule saamiseks ning terviseandmete uuendamiseks enne uue töövõime hindamise taotluse esitamist.

Sarnaselt pikendab sotsiaalkindlustusamet püsiva töövõimetuse kestust ja töövõimetuspensioni maksmist töövõimetuspensionäridel, kes muidu peaksid lähikuudel esmakordselt pöörduma töövõime hindamiseks töötukassasse. Samuti pikendatakse kõigil, kelle puue lõpeb vahemikus 12. märts kuni 31. august 2020 puude raskusastme kestust ja sotsiaaltoetuste maksmist kuue kuu võrra.

Täpsemalt saad muudatuse kohta lugeda Delfi portaalist.

Selleks, et kodus olemine lõbusamalt kulgeks, saab vahepeal tantsimist treenida.

Tantsusammud saad selgeks õppida selle video järgi: https://drive.google.com/drive/folders/1MXvukT1yt6xz1fs94fv8bSVZ2HymghbU?usp=sharing

15.12.2019 toimus Eesti Rahva Muuseumis suur jõululaat, kus oli väljas ka Iseseisev Elu kunsti- ja õmblustöötoa toodetega, millest paljud leidsid endale uue omaniku.

Laat oli väga rahvarohke ja meeleolukas. Saime palju positiivset tagasisidet, häid soove ja vahvaid mõtteid uueks aastaks.

13. detsembril toimus Tartus Toidupanga toidu kogumise kampaania.

Aitäh kõikidele lahketele inimestele, kes pühade eel oma panuse andsid.

[Show slideshow]

Käisime 16.10 klientidega Tasku Cinamon kinos “Lumepoiss Everest” multifilmi vaatamas. On ainult kiitvaid sõnu klientide kohta, kõik käitusid korrektselt, kellelgi ei tekkinud enne filmi algust soovi  osta popcorni või  coca colat.

Peale filmi lõppu vastasid kõik, nagu üks mees, et jäid filmiga väga rahule ja sooviksid kinokülastusi tihedamalt. Pileti hind on päevasele seansile 2.75 € ja võib juhtuda, et edaspidi on kinokülastused üks kord kuus.

Tagasihoidlik ülevaade kevadest sügisesse 2019

Varakevadel alustasime klientidega tegevust aias. Plaan oli kasvatada toidugrupi tarbeks maitsetaimed, kurki, tomatit, suvikõrvitsat, õlikõrvitsat, spinatit, sibulat ja murulauku. Peenramaa leidmine oli keeruline, sest sobilikku maad polnud. Oli võimalus harida üles vana vundamendi sisene maaala. Seal kasvasid mitmesugused umbrohud. Kahenädalase kaevamise – rohimise tulemusena valmisid neli peenart, kuhu külvasime seemned ja istutasime sibulad, murulaugu, kolm rabarberit. Lisaks ühe mustasõstrapõõsa, ühe tikri ja kaks ebaküdoonia põõsast. Ilmad soosisid kevadtöid.

Kastmiseks võtsime vee kaevust ja hiljem vihmavee rennide alt. Suvi nõudis pidevat hoolt, rohimist, kastmist ja lootust, et seemnetest elujõulised taimed kasvaksid. Suve teisel poolel nägime esimesi tulemusi, tärkasid kurgid, suvikõrvitsad, till, petersell, saialill, spinat, sibulad andsid toredaid rohelisi pealseid. Kuna tomat ei tulnud üles, siis istutasime suuremad taimed. Klientide hool ja tähelepanelik suhtumine  aitasid kaasa korraliku saagi saamisele. Saime kogu suve tarvitada meie kasvatatud kurke, maitsetaimi, sügiseks valmisid juba tomatid. Kiselli saime teha oma rabarberitest. Kogu sügavkülmakapp on täidetud maitsetaimede ja rabarberiga. Nii, et  võime talvele vastu minna oma vitamiinidega varustatult.

Suve keskel, kui Elvas korraldati suvekohvikuid, otsustasime, et teema samuti MEIE KOHVIKU. Mõeldud- tehtud. Valmistasime koos klientidega 10 erinevat rooga, mille menüü lisame siia. Kohvikupäev meeldis meie klientidele, nad jäid väga rahule ettevalmistamise jahilisema toidu maitsmisega.     

Juulis käisime kalarestoran Vapramäe Forellis lõunastamas 16 kliendiga ja augustis sõits ekskursioonile Võrumaale 15 klienti. Mõlematest üritustest osavõtjaid jäid väga rahule.

Sügis tõi kaasa ilmade jahenemise ja meile saagi koristamise. Kogusime 10 suvikõrvitsat 18 õlikõrvitsat ja 1 ilukõrvitsa.

Sügisel istutasime veel hekki meie territooriumi ja tee vahele. Loodame kevadel, et kõik taimed  kasvama lähevad, on ju nad südamega mulda pandud klientide poolt meie oma krundi piirilt.

 Sügise viimasel päeval käisime metsas ja panime üles seenenäituse. Pilt lisatud. Kliendid tutvusid söödavate ja mitetesöödavate seenetga ja lõpuks tegime söödavatest seentest seenepirukat.

4 oktoobril käisid Tartu päevakeskuse kliendid Selli-Sillaotsa matkarajal. Rabamatk õnnestus väga hästi. Ilm oli sügiseselt ilus, esimesed vihmapiisad hakkasid langema siis, kui tagasisõiduks bussi astusime.

Käisime kokku 8 km. Selli-Sillaotsa matkarajal 4,7 km, aga kuna selle kiiresti läbisime ja aega oli küllaga, otsustasime veel jalgsi Palupõhja kõndida ( 3,2 km). Palupõhja looduskooli juures tegime veel väikse viktoriini soo ja raba teemadel.

Mõnede jaoks oli laudteel kõndimine esmane kogemus, aga hakkama said. Oli tore matk, arvati, et järgmine sügis võiks jälle minna.

20. septembril toimus seenematk Taevaskoja metsadesse. Eelnevalt oli klientidega kokku lepitud, kes tulevad otse raudteejaama, kes päevakeskusest koos juhendajatega. Kõik kliendid olid õigeaegselt kohal ja ootasid seenematka väga.

Seenematkal osales 22 klienti, igaüks sai ämbrisse mõne seene, mõni isegi rohkem kui mõne.

Metsarada kulges mööda Taevaskoja matkarada. Sai palju treppidest üles-alla kõnnitud. Ilmaga vedas, päike paistis ja kõigil oli tuju hea. Pidasime looduskaunis kohas ka pikniku.

Rongile minnes olid kõik väsinud, aga üritusega rahul ja pidasid plaani juba uue aasta seenematkast.

Sel aastal toimus 17.augustil järjekordne Puuetega Inimeste Laulu-ja tantsupidu Viljandis. Meie oma lauluringi ja tantsuringiga oleme 3-ndat aastat osa võtmas. Vana tuttav koht, oli hea ja kindel tunne minna.  

Kuigi eelmise aasta pidu oli eriliselt tähtis ja pidulik-  ikkagi Eesti Vabariik 100 ja Presidentki kohal, ei jäänud ka selle aasta pidu väga alla. Igal juhul osavõturõõm oli sama suur. Kõik läks väga ladusalt, ilm oli super ilus, inimesed täpsed ja püüdlikud. Kohati tuttavaid inimesi ja saadi ka veidi ringi vaadata laadal.

Ühislaulmisest ja tantsimisest on ikka suur rõõm. Päris vägev, kui 1200 inimest korraga laulmas või tantsimas on. Minnes harjutati bussis laule, tagasi tulles läks naljaks ja naeruks ja muljetamiseks. Ühine otsus-järgmine aasta jälle. Pidu, mis võiks alatiseks traditsiooniks jääda.

Peo täielikku galeriid võid vaadata Õhtulehest: https://www.ohtuleht.ee/973948/galerii-viljandis-toimus-erivajadustega-inimeste-laulupiduhttps

[Show slideshow]

Varakult on rahvas  kogunenud Vanemuise alumisse parklasse bussi ootama. Buss ei lase ennast kaua oodata, kõik bussis, pinginaaber endale leitud, nimed kontrollitud ning reis võib alata Munalaiu sadama poole

Sadamasse jõudes on kõigi pilgud mere poole, kas Kihnu Virve juba seisab kail, aga ei, parvlaev Kihnu Virve paistab kaugel merel, liikudes aeglaselt sadama poole. Lõpuks jõuab laev sadamasse, ilm on ilus, kõik võtavad kohad laevatekil sisse, hõivatakse kohad laeva ninas, et oleks ikka kaugele ette näha, mis merel toimub, Lauluringis osalejad võtavad Kristeli algatusel laulu üles.

Kihnu sadamas ootab meid veoauto koos abivalmis autouhiga. Omamoodi elevust tekitab lahtises autokastis sõitmine, mandril niimoodi sõitmine pole lubatud. Algab sõit, meiega on ühinenud kohalik giid. Tuul sasib juukseid, sirelite lõhn hõljub õhus, läbi autosõidu mürina kostab kõrvu  giidi selge kõva hääl  jagades meile  teadmisi Kihnu elust olust, osutades paremale ja vasakule. Sõidame mööda uuest päästekomando majast, varsti pöörame pilgud vasakule, kus on Kihnu lennuväli, näeme ainult rohumaad, giidi jutust selgub, et lennuväljaks ongi kaks valgustamata murukattega lennurada, alates 2016. Aasta aprillist regulaarlende Kihnu enam ei toimu, ainult hädaabi helikopter maandub erandjuhul.

Giid osutab põllul töötavale  kihnu naisele, kellel kört seljas., selgub, et Kihnus kantakse rahvariideid igapäevaselt, ning põllutöid teevad ainult  naised, kui mees läheb põllule tööle, siis hakatakse teda kutsuma “adra kapteniks” Saarel kutsutakse inimesi talu ja eesnime järgi.

Edasi kulgeb sõit mööda käänulist külavaheteed saare lõunatipu poole, kus asub majakas, kohalikus keeles puak. Kiiremad ja julgemad lähevad majaka tippu, teevad mõned fotod ning kiiresti alla tagasi.

Edasi viib sõit legendaarse “metskapteni” Kihnu Jõnni kodukohta. Kihnu Jõnn oli tuntud laevakapten , kes juhtis maailmameredel suuri laevu ilma kompassi ja seksitandita ja sõitis enamasti laevadel millega teised kaptenid ei julgenud merele minna. Kuulus kapten hukkus tormisel sügispäeval 1913 aastal.

Kiiresti autokasti tagasi, teekond viib kirikusse, kus tuleb istuda vastavalt Kihnu tavadele, naised vasakule ning mehed paremale. Giid jutustab saare kirikupühadest ja tavadest. Saame teada, et Kihnus kestavad pulmad kolm päeva. Kirikust üle tee asub kultuurimaja, kus saab tutvuda kihnlaste igapäevaelu puudutavat: tööriistu, rõivaid, käsitööd, samuti kuulsate Kihnu meeste – kodu-uurija Theodor Saare, hõbedasepp Peeter Rooslaidi tegemisi tutvustava väljapanekuga. Pärast saavad huvilised punuda muuseumi juhendaja abiga endale käepaela. Osavamad saavad paela kiiresti valmis, kellel punumine ladusalt ei lähe, saavad pool paela selle ajaga valmis, mis punumiseks ettenähtud oli. Tähtis on osavõtt.

Pool päeva on linnulennult möödunud, lõunasöök ootab meid Tolli turismitalus. Ootamas on rammus kalasupp, kihnu leib, magustoiduks kihnu sai moosi ja piimaga.

Tagasisõidul on kõik reisisellid vaiksed, väsimus on reisiseltskonnas maad võtnud. Vaiksel sõidab buss Tartu poole.